Raela küla kaart. Kunagise uhkeima talu – Ärma talu – eluhoone (34 ruumi!) 1950. aastal (fotograaf Karl Tihase; EVM F 85:71) ja 2015. aastal. Raela sügis. Pinna talu (nüüd uue nimega – Vahtra). Ohvrikivi Pakamäel.
Raela on küla Raplamaal Raikküla (pärast haldusreformi 2017 Rapla) vallas, tänapäeval suhteliselt rahulik paik, kus elab ligi 90 inimest. Talud asuvad üsna hajali, on ka tühjaks jäänud või suvemajana kasutatavaid paikasid. Mitmed praegused Raela inimesed ei ole põlised raelalased.
Vanasti olevat küla rahvasuus jaotatud kolmeks osaks: tagumine (idapoolne) osa kandnud Konnaküla, keskmine Kitseküla ja õhtupoolne, kus olid enamasti
väikesed kohad, Saunaküla nimetust (meie Ristikivi ja 2020 lisandunud, kohe kõrval asuv maatükk, mille nimeks sai Ristikivi kunagine hüüdnimi Tonderlondi, jäävad just sesse viimasesse ossa).
Teine jaotus eristab küla põliseima osa (Vana-Raela), kus talud asusid lähestikku (seal on ka hiiekoht ja kunagise Hiieoja koht). Sealtsamast leidsid arheoloogid 2001. aastal muistse asulakoha, mis sealt leitud keraamika järgi dateeriti nii I aastatuhande teise
poolde kui II aastatuhande algusesse.
Raela lähedusse (praegu Raela küla ja Raikküla piiril) jääb Pakamägi (on kirjutatud ka lahku – Paka mägi), mis arvatavalt (eelmise sajandi kodu-uurijate arvamuste mõjul) oli eestlaste muistsete hõimude nõupidamiste (kärajad) paigaks. Kuigi praegu on paik tuntud Raikküla Pakamäena, seob osa uurijaist mäe Raela külaga.
Pikem ülevaade küla ajaloost on siinsamas eraldi jaotistes. Kui lugejal on Raela kohta huvitavat teavet lisada, on see väga oodatud!
Me oleme väga rahul, et elu (osaliselt tõesti on mängus olnud juhused, kokkusattumused) on meid Raelasse suunanud. Hea kindel tundub ses külas olla.