Meie aed on kuni 0,3 ha suurune n-ö tavaline maakoduaed, mille arengus saab eristada mitut järku:
  • Kunagise talu (õieti sauna) aegne aiaosa, kus meiegi pole suurt midagi muutnud. Kasvab vanu taluõuelilli, vanad kreegipuud jms;
  • Marguse ema ja isa aegne aed;
  • Meieaegne aed, kus suurimad muutused on toimunud nt kartulipõllul, millest oleme kujundanud üksikute puudega muruala – viimastel aastatel näeb see küll pigem välja kui aianiit.
Alates kevadest 2015 on me kasutada ka aia kõrval olev põlluosa, kuhu oleme kujundanud ala, mis tinglikult on põlluelustiku puhverala. See tähendab, et kasvatame seal kultuure, kuid rõhutatult käsitsi ja sel kombel, et kedagi ei hävita. Peasiht on jälgida, tundma õppida ja ka potentsiaalsetele huvilistele tutvustada põllul elavaid ja seal toitumas käivaid liike. Kui täpne olla, siis ainsad, kelle kallale ikkagi minna tuleb, on umbrohud. Kuid peasihti järgides jääb nendele lõpuks samuti üks ala, kus on võimalik umbrohtudega liiginimede järgi tutvuda.
   Sisuliselt moodustavad aed ja põld ühe terviku.
   Põllul algas kõik põllupindade ettevalmistusega, mis Raela tingimustes tähendab kivide riisumist sõna otseses mõttes. Sai selgeks, miks vanasti põldudele tekkisid kivipiirded. Kõige suurem kasvupind on algusest saadik läätse all, et saada kasvatuskogemust ja muidugi ka saaki.
   2017. aastaks olid läätsekasvatuskatsetused sealmaal, et kogu läätsepind oli põhu all.
   2018. aasta on aga kujunenud kogemuste (kui mitte öelda katsumuste) aastaks. Kevadine väga pikk ja soe kuivaperiood nurjas läätsekülvitööd. Põlluosa, mis oli plaanis panna keerispea alla, kattus niiskuseta tingimustes maltsaga, kuna keerispea ei tärganud kuiva tõttu õigel ajal jne. Kuid eelmisel aastal külvatud jaanirukis andis saaki, köömned õitsesid väga vara. Võimsalt kasvavad kõrvitsad, hästi edeneb põhu alla pandud kartul ja eriliselt hästi kuivust talunud arbuus. Jaanipäeval lisandus üks jaanirukkikülv.

Poollooduslik põlluserv. Kogu põlluala serva, umbes 5 meetri laiusele ribale kultuure pole külvatud ja ei külvagi, sest sinna üritame tekitada n-ö poollooduslikku kooslust. Natuke kiirendame kohalikus looduses kasvavate ja pinnase poolest kasvada võivate taimede levikut. Seemnete külviga, loodusest toodud taimede istutamisega. Vaid kaks kadakat on ostetud potitamed - et kindlasti kasvama saaksid minna.
   Esimene samm oli köömnete külv, pärast kadakate istutamist muulukamätaste mahapanek, pune, naistepuna ja nendega koos kasvavate kõrreliste külv, nõmm-liivatee ja loodusliku kõrge maasika istutamine. 2017. aastal ilmusid ise nurmenukud, palderjan jt.
   Põllu kõrvale jääb puude-põõsaste ja muu taimestikuga (+ vana kiviaia-asemega) viirg, kus muu hulgas kasvab ka põldmari.