(SUVI)LÄÄTS. Läätsekasvatus algas seemne otsimisega. Ei õnnestunud Eestist seda leida, mistõttu tuli katsetama hakata toidupoest ostetud läätsega. Esimene külv 2015. aastal oli eri päritolu läätsega. Mitme aasta kogemus näitas, et kõige sobilikum meie maadel on Kanada päritolu lääts.
   2015. Piltidel: lääts juunis 2015; mesilased tolmeldavad (9. aug); kaunad olemas (24. aug).
   2016. Külv 23. aprillil – lääts tuleb maha panna võimalikult vara. Ühtlasi algas väikese peksumasina otsimine (esimese aasta kogemus näitas, et käsitsi peks on väga vaevaline). Katsena oli väike lapp läätsest põhu all. Kuna kevadel oli pikk kuivaperiood, õigustas see end täielikult - põhuta lääts, mis kasvuajal ei saanud piisavalt niiskust, jäi ebaühtlaseks ja umbrohi võttis võimust.
  2017. Külv 7. aprillil ja kogu põld põhu all.
  Pärast katsetusi jäime sinna, et suviläätse pinnad on olnud pigem väikesed, mõneti kasvab ta ka n-ö mullaparanduseks. Oma peksumasina töölepanek ei õnnestunud. Saime ühe vana väikese masina, aga seda ei saanudki töökorda. Üht uut väikest käisime isegi Tartus maaletooja õue peal katsetamas – see läätsele ei sobinud.

TALILÄÄTS. Taliläätse seemet ei leidnud tervest Euroopast. Saime selle Ameerika mandrilt (pärit USAst, katsetatud Kanadas). Esimene külv oli 2018 septembris, koristus juulis 2019. Tänu Kuusiku katsekeskusele oli võimalik taliläätsevihud ka läbi kombaini lasta. 2019 septembris sai maha uus külv kahel põllutükil, ühel neist juba Raelas kasvatatud seemnega. 2021. aasta sügisel jäi külv ära, kuid nüüd kasvatamine jätkub. Näib, et ekstreemsetes ilmaoludes tasub läätsedest eelistada taliläätse.

JAANIRUKIS. Vana soomeugrilaste alepõllukultuur. Seeme saadud Annika Michelsonilt, kes paljundab seda Kiltsis. Tema soovituste põhjal oli meie rukis esimestel aastatel külvatud (et tõkestada umbrohtu) koos teise kultuuriga, katseliselt nii koos ristikuga, murulauguga kui ka hernega.
Piltidel: seemned ja jaanirukki põlluosa vahetult pärast jaanipäevast külvi;  jaanirukis 2015. aasta 9. juulil ja 8. augustil (kasvab koos hernega), 9. augustil (kasvab koos ristikuga), kasv 27. augustiks.
   2016. aasta kevadel. Talvel "äestasid" jaanirukist päris palju halljänesed ja metskitsed. Osa taimedest vindus, osa näitas päris head kasvu.
   Suve lõpp. Küpses 33 puhmast, kuigi juuli alguses sai rukis tugevast tuulest räsida. Osa puhmastest tõusis püsti, osa jäi upakile, ühele tuli panna ka tugi. Koristus oli 18. augustil.  Rukis kasvatas ka sama aasta võrseid, millel pead otsas. Need jäid põllule oma aega ootama. Jaanirukis on meeldinud nurmkanadele, vähesel määral söödi teri (terve pea ära murtud). Kuna kogus oli siiski suhteliselt väike, käis terade eraldamine käsitsi. Lisatud on sellest hooajast viis pilti.
   2017. Seemne külv veidi suuremale pinnale.
   2018. Koristasime jaanirukki kolm nädalat varem kui 2016. aastal. See oli esimene oma põllul kasvatatud seemnest saadud saak. Jaanipäeval külvasime ka uue jaanirukki maha. Idanemisaeg jäi kuivaperioodile. Taimed näisid niivõrd kuiva tõttu kannatavat, et on saanud ka kasta.
   2019. Põuasuvel külvatud jaanirukis, mis maha pandud katseliselt vahekultuurita, kasvatas eriti suured puhmad. Kõige võimsamas puhmas oli 122 kõrt, kõigil muidugi pead otsas. Jaanipäeval uus külv.
   Iga-aastane kultuur. Väiksemal või suuremal pinnal on jaanirukki kasvatamine jätkunud tänase päevani.


TATAR. Katsekultuur 2022. Et näha, kuidas meil kasvab ja mida ta endast üldse kujutab. Viimane pilt on ajast, mil esimesed seemned valmis, samas, kui käib ka õitsemine. Ongi nii, nagu internetist saab lugeda, et vili valmib eriti jupphaaval. Vili on kolmetahuline pähkel.

MEETAIMED. Käsitsi külvatud keerispea ja nõiahammas.
Keerispea käsitsikülvi katselapp hakkas varem õitsema, juuli lõpuks oli kogu keerispeapõld nagu suur õiemeri. Mesilasi, kimalasi ja muid putukaid täis. Augusti lõpus paistsid pigem seemned, kuid õitel ikka palju lendajaid. 2016 käis katsetus, kuidas läheb keerispea isekülvil. 2017. aastal uus külv. Jne.
Nõiahammas kasvas 2015 aeglaselt. Augusti alguses esimesed õied. Mingil põhjusel külastasid mesilased nõiahammast hoopis vähem kui keerispead. 2016 nõiahammas kasvas isekülviga.
Keerispea on aastatega vahetanud põllulappi, nõiahammas ongi jäänud samasse kohta. Põhjus selles, et sekka hakkas tekkima muid taimi (nn umbrohtu), mis muutis põllu putukate seas eriliselt populaarseks. 
Ristik on põllupeenrakultuuriks. Kahkjaspunast ristikut on olnud vaid mõned taimed, pole teadlikult külvatud, vaid põllule sattunud ilmselt koos valge ristiku seemnega. (Nüüdseks on ära kadunud.)

TUBAKAS. Natuke ka profülaktika mõttes istutatud, ettekasvatatud taimed. Et keset põldu oleks üks ala, mis lõhnab nii, et kõigile putukatele ei meeldi. Pildid on 2015. aastast. Kolmas ja neljas pilt 9. augustil on ajast, mil tubaka lehed hakkasid ilmet võtma. Õis 24. augustist ja 27. augustist. Õitel käivad ka mesilased.
   2016. aastal oli kasvatamisel väikesel määral mahorkataimi.
   2017. aastal oli jälle suurem pind virgiinia tubaka all.
   2018. aastal kasvas tubakas kuiva tõttu kehvasti, kuigi sai ka kasta.
   Tubakakasvatus jätkub eri mahus siiani.

PÄEVALILL. Ettekasvatatud taimed siin ja seal. Istutatud eelkõige "iluks" ja putukatele-lindudele.

MAITSE- JA RAVIMTAIMED. Lisavad kultuuride mitmekesisust, võimaldavad kasutuskatsetusi ja mõningal määral mõeldud ka turustamiseks (kuid sinnani pole me tegelikult jõudnud).
Teekummel. Apteegitill. Rukkilill. Aed-liivatee. Piparmünt. Basiilik. Majoraan ja ka looduslik pune (seeme üle maantee rohumaalt). Mädarõigas. Maapirn. Koirohi.

KÖÖGIVILJAD. Mitmekesisuse mõttes, kasutuseks.


OÜ Kollased taskud, tel +372 526 9787, +372 504 7005
Edicy