Õitsev maapirn Raelas. Naistepuna Lipstu nõmmes. Roomav maran Lipstus. Raela päevalill. Kollane kass Maša, kes me aeda väiksena sõna otseses mõttes heideti. Tükike Ristikivi vanast vahtraalleest.

Sest kollane on valguse värv

Osaühing Kollased taskud sündis 1. septembril 2014 Raplamaal Raikküla vallas Raela külas. On kahe endise ajakirjaniku firma, asutamise ajendiks ühine veendumus, et ei taha enam kuuluda massimeedia masinavärki, mis tundub liiga pealiskaudne ja ahne. Otsustasime ise olla oma tööandjad.

Ladusime ritta oma senise tegevuse ja oskused ning kuna juba oli olemas teatritasku (ka osa tegevusest), tulid ta kõrvale veel neli taskut. Nagu juba öeldud - kollane tundus värvidest kõige valguserohkem.

Osaühingul on üks mõte, elada elusamalt, ja kaks peasuunda: kultuur ja loodus ‒ need on ka rajad, mis meid on sidunud. Sidunud ka põlise Raela küla ühe endise Tonderlondi saunikukohaga. Tänapäeval on selle teeristil asuva ja vana vahtra-alleega ääristatud koha nimi Ristikivi. See ei ole meie väljamõeldis ja ei ole seni olnud seotud Karl Ristikiviga, kes luuletas:

Minagi olin Arkaadia teel,

kuigi ma sündisin saunas.

Mõnikord mõtlen, ma läheksin veel,

muretu nooruk Arkaadia teel,

marssalikepike paunas.

Aga ma tean, et kaotasin käest

tee juba enam kui ammu

ja et ma üksinda enese väest

leiaksin tee, mille kaotasin käest,

selleks ei ole mul rammu.

Kuhu ka lähen, seal vesi on ees,

vesi ja kõledad kaljud.

Lahkunud viimne kui lootsikumees,

lahkunud lauldes, et vesi on ees,

nii nagu laulavad paljud.

Nõnda ma istun ja tõesti ei tea,

vanduda ennast või saatust.

Ärge vaid öelge, et nõnda on hea,

nõnda on elu... Sest teie ei tea,

ei tunne mu isamaatust.


Arvame, et oleme nüüd lõpuks koju jõudnud, Ristikivile.

Meile tundub, et meelelahutuse asemel on vaja meeli liita.

Vigala Sass armastas juba siis, kui Vigalas elas, tervituseks ja hüvastijätuks öelda:

Kollased taskud ehk Päikest!



Kollased pilved Raela külas 7. detsembril 2014.