Et muuta maailm paremaks!

OÜ KOLLASED TASKUD

   Asutatud Raela külas

Tekstid. Fotod. Kultuurikohtumised.

KUUSIKU KUI TEADUSKESKUS 100. 27. juunil 2024 tähistas Rapla vallas tegutsev Kuusiku katsekeskus oma 100. aastapäeva. Teadustöö Kuusikul algas 1924. aastal Riigi Põllutöö Katsejaama nime all. Tänaseks on katsekeskus riigi mullu asutatud teadus- ja arendusasutuse Maaelu Teadmuskeskus (METK) üks osa (METK sündis Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse liitmisel). Juubelit tähistati Kuusiku põllumajanduspargis. Aastapäeva puhuks ilmus ajalooraamat, mille leiab pdf-ina ka METKi kodulehelt.

RAPLAMAA SÜMBOLTAIM; TIIT PETERSOO MÄLESTUSEKS. 30. aprillil 2011 valiti Eesti Looduskaitse Seltsi (ELKS) Rapla osakonna ja Rapla keskraamatukogu koostöös kaheksa taime seast Raplamaa sümboltaim, kelleks sai sile tondipea. 6. juunil 2024 korraldas ELKSi Rapla osakond jalutuskäigu Lipstu nõmmele, et seal imetleda sileda tondipea õitsemist ja nõmme servas, Lehmlõuke pangal meenutada seltsi osakonna pikaaegset esimeest, Raplamaa looduse tundjat ja hoidjat Tiit Petersood (31.12.1937–09.03.2024).  Lipstu nõmm (tegelikult loopealne) on Raplamaa vanim looduskaitseala. Kõige muu rikkuse kõrval paikneb seal sileda tondipea suurim kasvukoht.

21. veebruaril 2019 oli Rapla keskraamatukogus Ülo Vooglaiu käsiraamatu "Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale" esitlus. Rahvast oli vähem kui Tallinna esitlusel, aga pluss oli, et sai tekkida sisulisem mõttevahetus.

18. veebruaril 2019 Tallinnas kirjanike majas Ülo Vooglaiu käsiraamatu "Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale" esitlus. Oli väga palju rahvast. Ettevõtmine on meiega seotud sedakaudu, et raamat on Viio toimetatud..

14. oktoobril 2018 anti Väätsa koolis näitleja Marika Vaarikule üle Helmi Tohvelmani preemia. Huvitav, sümpaatne ja eriline näitlejanna sai muu hulgas kingituseks meie põllul kasvanud arbuusi. Margus oli kutsutud Väätsale ka selleks, et pärast preemia üleandmist Marika Vaarikut intervjueerida - sellepärast on temagi ühel pildil näha. NO-teatri (kus Marika Vaarik näitleja) lõpetamisest tol päeval veel ei räägitud.

7. septembril 2018 sõitsime mööda Raplamaad koos Peeter Volkonskiga, kes on algatanud suurettevõtmise „Sünnipaik”, mille siht virtuaalnäitus jms. Praegu sõidab ta ringi mööda Eestit, et fikseerida kõik nende inimeste sünnipaigad, kelle mälestuseks on paigaldatud mälestuskivid või -plaadid. Fikseerisime osa Raplamaa sünnipaikadest, mida näeb siinsetelt piltidelt.

10. augustil 2018 esietendus Narvas Kreenholmi manufaktuuri alal Ivar Põllu "Kremli ööbikud". Esimesel pildil Kreenholmi maastik. Etenduseplatsi olustik. Esiplaanil autor Ivar Põllu. Etenduse algus. Kolm näitlejat, kes kehastasid Jaak Joalat ta elu erinevatel etappidel: Priit Strandberg, Märt Avandi, Juss Haasma. "Ööbikud" reas laval pärast etendust.

28. juulil 2018 esietendus Saueaugu teatritalus Priit Põldma "Ilmavõõras". Esimesel pildil Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa (Meistri naine ja Meister, kelle prototüüp Uku Masing). Saueaugu õuel: Jaak Allik, Aleksander Eelmaa, Margus Mikomägi, Margus Kasterpalu. Kahel järgmisel pildil on hetked lavastusest "Toomas Nipernaadi" Tori vallas (pearollis Pääru Oja). Järgmisel pildil "Nipernaadi" lavastaja Peep Maasik, viimasel samas lavastuses kaasa mänginud Silver Kaljula.

20.-21. juulil 2018 etendus Tori vallamaja aasal Pärnu jõe kaldal Eesti rahvamajade etendus "Mälutempel", autor Urmas Lennuk. Piltidel: Linda; Tuuslar ja Vargamäe Pearu; Vargamäe Mari, Kõrboja Anna ja Raja Teele; Tänapäev; Vaade etenduseplatsile; Lootus.

19. juulil 2018 esietendus Jäneda Pulli tallis "Pikse pill", autor ja lavastaja Damir Salimzianov Udmurtiast. Esimesel pildil Jäneda Pulli tall, kahel järgmisel hetked pärast etendust. Vene lavastaja Aleksandr Ogarjov, kes lavastas Viinistul "Kostja ja hiiglase". Eesti lavastaja ja teatripedagoog Lembit Peterson, pildistatud Paide muusika- ja teatrimajas, mis on viimasel pildil - see on ilmselt hoone, kus varsti avatakse üks uus teater..

 6. veebruaril 2015 Kivi-Vigalas. Bernhard Laipmanniga postkaart, kus kustutuse (teksti, et ta 1906 maha lasti) on teinud tsensor. Kaks pilti Vigala kalmistult - Laipmanni hauale viidi pärg. Mälestuspäeva ettekanded olid kodu-uurijalt Kaie Bergmannilt, ajaloolaselt Toomas Hiiolt ja kodanikuvabadusest rääkinud bioloogilt Tõnu Ploompuult.