Alates kevadest 2015 on Raela külas me kasutada põlluosa, kuhu kujundame ala, mis tinglikult on nimetatud põlluelustiku puhveralaks. See tähendab, et kasvatame seal kultuure, kuid rõhutatult käsitsi ja sel kombel, et kedagi ei hävita. Peasiht on jälgida, tundma õppida ja ka potentsiaalsetele huvilistele tutvustada põllul elavaid ja seal toitumas käivaid liike. Kui täpne olla, siis ainsad, kelle kallale ikkagi minna tuleb, on umbrohud. Kuid peasihti järgides jääb nendele lõpuks samuti üks ala, kus on võimalik umbrohtudega liiginimede järgi tutvuda.
   Kõik algas põllupindade ettevalmistusega, mis Raela tingimustes tähendab kivide riisumist sõna otseses mõttes. Sai selgeks, miks vanasti põldudele tekkisid kivipiirded. Kõige suurem kasvupind on algusest saadik läätse all, et saada kasvatuskogemust ja muidugi ka saaki.

   2017. aastaks on läätsekasvatuskatsetused sealmaal, et kogu läätsepind on põhu all. Pilt on tehtud 2017 aprillis, vahetult pärast külvi, mis läätse puhul peakski toimuma võimalikult vara.


Kogu põlluala serva, umbes 5 meetri laiusele ribale kultuure pole külvatud ja ei külvagi, sest sinna üritame tekitada n-ö poollooduslikku kooslust. Natuke kiirendame kohalikus looduses kasvavate ja pinnase poolest kasvada võivate taimede levikut. Seemnete külviga, loodusest toodud taimede istutamisega. Vaid kaks kadakat on ostetud potitamed - et kindlasti kasvama saaksid minna.
   Esimene samm oli köömnete külv, pärast kadakate istutamist muulukamätaste mahapanek, pune, naistepuna ja nendega koos kasvavate kõrreliste külv, nõmm-liivatee ja loodusliku kõrge maasika istutamine.
   Põllu kõrvale jääb puude-põõsaste ja muu taimestikuga (+ vana kiviaia-asemega) viirg, kus muu hulgas kasvab ka põldmari.